1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes maailmasüsteemides kirjeldati planeetide orbiite kahe ringjoone abil: esimesel ringjoonel liikus teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4.taevakehade ...
asuva Päikese. See üsna tänapäevane pilt sisaldas siiski endiselt kinnistähtede sfääri (nüüd juba Päikese ümber!) ja oli ka pisut ebatäpsem Ptolemaiose omaga võrreldes. Tycho Brahe (1546 - 1601) tõi veelkord maailma tsentri Maale, jättes teised planeedid tiirlema ümber Maa ümber tiirutava Päikese, kuni Johann Kepler (1571 - 1630) oma kolme seadusega meie planeedisüsteemi lõplikult paika pani. Ptolemaiose süsteem: deferent ja epitsükkel. Joonis: Taavi Tuvikene Kopernikuse heliotsentriline (päikesekeskne) maailmasüsteem. Kepleri elliptiline orbiit. Joonis: Taavi Tuvikene 3. Lõpmatu maailm. Oletuse, et ka tähed võivad olla kauged päikesed, esitas juba Rooma filosoof ja luuletaja Lucretius (99 - 55 e.Kr.)