sinu mõtted. III Ütleb, et koos täiustatakse teineteist. IV Tihti ei saavuta üksi midagi, aga kui kogud kaaslasi on suurem võimalus edukas olla. 7. I Rohkem on stiili. Palju kõlakujundeid II Rohkem on stiili. Sõnu muudetud ja kõlakujundid. III Rohkem on sisu. IV Rohkem on sisu. Vähe stiilikujundeid, sõnu ega järjekorda pole muudetud. 8. Kasutab: *Alliteratsiooni: „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- „koorem kanda“ või „soovide siniranda“ *Epitseuksis: „Tuisk“- „Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää“ *Personifikatsioon: „Tuisk“- „tuisk jookseb“ ja „lumelained“ „Helin“- „helin helises“ja „helingi läks kangemaks“ „Lilled“- „naerateleb päikserind“ „lilled põlevad“ „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- „täht süttib“ 9. I on kasutatud ristriimi ja meesriimi ...maa A
kogunevad, koonduvad, kuhjuvad, esimesed piisad langevad tolmu. Kordustega võimendatud lause Kordused on stiilivõte, kus ühesuguse sisuga sõnad, sõnarühmad, laused või lõigud esinevad uuesti. Kordus toonitab, rõhutab. A. Struktuurne kordus Lihtkordus - Köitke kinni ta silmad, köitke kinni! Anafoor ehk alguskordus Õppida raamatutest. Õppida elust. Õppida õpetades. Epifoor ehk lõpukordus Vesi pikka piima jätku, / aganad on leiva jätku, / kaevukook on kalja jätku. Epitseuksis ehk kõrvutine kordus Ah kui ni palju, nii palju ei sajaks... Pöördkordus Ots tuleb, tuleb ots. Põrkkordus lause või värsi lõpus ning järgmise alguses kordus. Mõistmatu on mõtteleda, / mõtteleda, ütteleda. Parallelism teisendav kordus Nt. Varna küljes teise valu, aia küljes teise haigus. Refrään B. Tähenduslik kordus Pleonasm (kreeka k ülearusus) - samatähenduslik kordus Nt. Mis ilus, mis kaunis, mis kena! ja tautoloogia tähenduslik liialdus Nt
annaabi.ee 
