"epitsenterist" - 1 õppematerjal

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kiimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinad levivad edasi seismiliste lainetena. (pinnalained ja kehalained e ruumilained). Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Neid eristatexe kahtemoodi: P-lained e pikkilained (kiiremad) ja S-lained e ristilained (aeglasemad). Pinnalained levivad pikki maapinda epitsenterist eemale nagu veelained, kui vette on visatud kivi. Maavärina tugevusi mõõdetaxe Richteri skaala abil, mille töötas välja USA seismoloog C. Richter aastal 1935. Ta võttis kasutusele võnkeamplituudide kajastavate arvude asemel nende logaritmid ja nimetas need väärtused magnituudidex. Maavärin on purustav kui selle võimsus ületab 5 magnituudi. e) Maavärinate ja vulkaanidega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele