Kreutzwaldi Kalevipoeg
plaanitud 24 laulust, ka inglise Spenseri ,,Haldjate kuninganna" jäi lõpetamatta. ,,Need on
tulemuslikult pigem värssromaanid, kui ehedad eeposed." (Talvet, lk 887). Autor kütab
,,Kalevipoega" kui rahvust ehitav eepos, mis laseb jõuliselt välja paista patriootilistel
ideaalidel.
Talveti arvates ainus võimalik paralleel ,,Kalevipojal" on Luis Vaz de Camõesi
,,Lusiaadidega". Mõlemad on epitoomilised rahvuslikud patriootlised eeposed, mis on
mõeldud ja loodud selleks, et mineviku suurte tegude toel virgutada oma rahvast liikuma
tulevikku. Artiklis rõhutatakse teksti tähtsust Kreutzwaldi eeposes, mis on autori arvates
,,müütiloov palguhäälne ja tähenduslik tekst.", nagu tõendab maailmakirjanduslase kogemus.
Suudavad vaid sellised tekstid genereerida(tekitama) uute erisuunaliste tekstide rohkust.
Rein Veidemanni artiklis kiidab autor samuti ,,Kalevipoja" eepose teksti