Histoloogia võimalikud küsimused
nucleus thoracicus.
35. Higinäärmete jaotus ja ehitus
Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad
lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja
apokriinseteks näärmeteks.
36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus
Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga
(pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma
koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline
pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae.
Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib
diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka.