Kameenid (camenae) olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kui aga kreeka jumalad Rooma jõudsid, identifitseeriti kameenid ebapraktiliste muusadega, kes hoolitsesid ainult kunsti ja teaduse eest. Egeria, kuningas Numa õpetaja, olevat olnud kameen. Lucina samastati puhuti kreeka Eileithyiaga, sünnitusjumalannaga, kuid tavaliselt kasutati seda nime epiteedina nii Junole kui Dianale. Pomona ja Vertumnus alustasid numenitena, olles jõuks, mis kaitses viljapuid ja aedu. Hiljem nad aga personifitseeriti ning tekkis müüt nende armumisest teineteisesse.
Luuletus on loodusteemaline. Sisus on räägitud väga palavast suvepäevast, kui tehakse heina. Silpide arvu järgi on luuletaja kasutanud nii ühe- ja kahesilbilisi kui ka kolmesilbisi sõnu. Terve luuletus on üles ehitatud ristriimile. Lausetes on palju kasutatud alliteratsiooni, näiteks peitis palavuse, rakkes ruunad, pesid pruunid, lõdvalt longu, vaikne värin ja kõuekõmin käis ning vähe assonantsi, näide longu noored. Epiteedina on autor kasutanud näiteks värsket heinahõngu, suur heinamaa ning isikustamist ei ole kasutatud. Terve luuletus põhineb parallelismil. Hando Runneli luulestiil on lihtne. Ta ei kasuta palju epiteete, kuid talle on iseloomulikud sagedased häälikutekordused. H. Runneli loomingus ei leidu väga palju keerulisi sõnu ja see teeb tema luuletustega tutvumise kergemaks.
annaabi.ee 
