V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
torni, mingit hambulist kindlust kujutavat linnaväravat: see oli Philippe Auguste'i
kindlustatud klooster. Taamal rohendasid aasad, kaugenesid teed, mille ääres asusid eeslinna
viimased majad, mis aga kaugemal järjest harvenesid.
Mõnel neist eeslinnadest oli tähtsustki. Nii evis seda, kui Tournelle'ist alata, kõigepealt
Saint-Victori agul oma ühekaarelise sillaga üle Biere'i, oma kloostriga, kus figureeris veel
Louis Paksu epitaaf, epitaphium Ludovici Grossi, ja oma kirikuga, mille torn nelja
üheteistkümnendast
sajandist pärit oleva kellatornikese keskel oli kaheksatahuline (selletaolist
võib veel näha EtampesMs, see pole veel hävitatud); siis Saint-Marceau agul, kus juba tol
ajal oli kolm kirikut ja üks klooster. Veel edasi, kui jätta vasakule Gobelinide veski neli valget
müüri, siis Saint-Jacques'i eeslinn oma kauni nikerdatud ristiga teeristil; Saint-Jacques
annaabi.ee 
