Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
veeuputuse ajal õlipuuoksaga. Tuvi kujutab sümboolselt Püha Vaimu ning on ristimise tähis
(Tresidder 2002: 247). Eesti ja vene folklooris on tuvi kujutelmad suhteliselt hilised ning
peamiselt laenulised: ta on jumala peni, keda on patt tappa. Linnu elutsemine majas oli hea märk,
tõi õnne, kuid äkiline tuvide ilmumine maja juurde ennustas aga majaelaniku surma. 20.sajandi
kultuuripildis sai tuvidest armastuse sümbol.48
Hauakirjades esineb lindude kuju harva. Kahes epitaafis, mis autoril õnnestus leida, võrreldakse
inimese elu linnu omaga: ,,Kurb saatus Sind kui lindu lennult tabas, Su elurada lühikeseks jäi"
või ,,Su elu nagu linnul tormis nii ootamatult murdus õhtu eel".
Linnu sümboolika hauakividel omab mitut põhitähendust: lind on meie ja Tolle maailma
vahendaja; uue eluetapi algus; surma kehastus; hinge kehastus; linnuga võidi seostada surnud
inimest või lihtsalt hauakivi kaunistus. Käesolevad variandid olid pakutud ka ankeediküsitluses
annaabi.ee 
