Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
inimkeha sisesesse tulle, mille eluleek põleb meis kõigis. Kui inimene on haige, siis põleb tema
tuli halvasti. Surmaga kustub ka eluleek ( 2002: 336). Käesolevate väidete tõendiks on
üsna populaarsed nüüdisaegsed hauakirjad: "Ema eluküünal kustus", ,,Kustus elu(tuli), vaikis
(vaev ja) valu", ,,Liig kiiresti kustus Su elu", ,,Raske haigus kustutas su eluküünla" , "
, 41", ,,
"42, " - , . ,
"43, ,,, ."44. Viimasele epitaafile oli
lisatud küünla kujund. Arvatavasti näitab see kompositsioon, et isegi pärast surma see inimene
rõõmustab ja valgustab ning aitab maisesse ilma jäänud lähedasi.
Kokkuvõttes võib oletada, et tulel ja küünlal on eesti hauakivide sümboolikas neli põhitähendust:
ettekujutlus tulest kui inimese hingest, mis põleb pärast surma; tuli kaitseb sümboolselt surnut
või tema hauda; see on vahendaja meie ja teise maailmade vahel.