Mats Traadi elu ja looming
Luulekogu
„Küngasmaa“ väljendab Traat huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust
tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. „Laternad udus“ (1968) koondab armastusluulet,
milles on kujundid valgusest, kevadest, õnnejanust ja õigusest õnnele. Sama teemaga läheb
Traat süvitsi kogus „Ilmakaared“, mis protesteerib töö devalveerimise ja vastutustunde
bürokratiseerimise vastu. Ka kogu ülejäänus loomingus domineerib pidev eetiline uuenemise
kohus.
Epitaafikogu „Harala elulood“, mis sai ka J.Smuuli nimelise preemia, on tema luule üks
jõulisemaid ja sisukamaid väljendusi, kujutades eestlaste dramaatilist ajalugu läbi
inimsaatuste sümboolsel Harala kalmistul. Teo sisaldab 168 epitaafi ning iga tegelase lugu ja
toimumise aeg on erinev. Näide luulekogust:
„LEILI SUUROJA
Kes oli neid siia kutsunud?
Nad saatsid mu mehe Siberisse.