Eesti kirjandus algusaastatel
õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell)
Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks.
Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (sisaldab Lutheri katekismust, kirikulaule,
katkendeid piiblist); ,,Juhatus eestikeele juurde." (eestikeele õpik koos sõnastikuga)
põhjaeestikeel
Joachim Rossihnius ,, Evangeeliumid ja epistlis kõigiks pühapäevadeks.." (1632)
lõunaeestikeel
17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole rahvas peab õppima lugema piiblit.
17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits
Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles.
17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused
Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis
venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale)