Platoni õpetus olevast.
kriitilises dialoogis oma eelkäijatega. Nii võib Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks pidada kogu
kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku.
Vahetult reageeris ta oma õpetusega aga sellele intellektuaalsele väljakutsele, mida
esitasid talle sofistid ja Sokratese ning sofistide poleemika. Protagorase õpetus
paistab olevat põhjendanud positsiooni, mille kohaselt on nii epistemoloogilistes kui
normatiivsetes küsimustes otsuste langetamise aluseks see, kuidas kellelegi kunagi
paistab. Paistab aga erinevatele inimestele, ja isegi samale inimesele erinevates
situatsioonides, erinevalt. Millest näis tulenevat järeldus, et pole võimalik leida
absoluutse kehtivusega tõdesid, väärtuseid ega norme. Pole objektiivset ning
universaalset alust, millega õigustada mingi teadmise absoluutset paikapidavust või
normi absoluutset kehtivust