Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
väidab, et nii nagu paistab, nii see tõeliselt ongi, kusjuures „paistab” tähendab
sedasama, mis „olla tajutud”. (152c-d)
Järgimaks põhimõtet, et filosoofiline väide on mõistetud alles siis, kui me mõistame
küsimust, millele see väide on vastuseks, püüame rekonstrueerida küsimuse, mille
valguses antud väidet interpreteerida, s. t. millisele küsimusele võiks Protagorase
väide olla vastuseks. Kui käsitleda antud väidet epistemoloogilisena, võiks see
küsimus olla järgmine: kas saab olemas olla üldkehtivat teadmist? Protagoras
paistab oma väitega andvat sellele küsimusele eitava vastuse. Taju ei eksi – nii nagu
taju asju tabab, nii nad ka on. Kui erinevatele inimestele paistab seesama asi tajus
üksteist välistavatel viisidel, siis ei tähenda see, et ühel neist on õigus ja teised
eksivad, vaid et kõigil neil on õigus. Järelikult on põhimõtteliselt igaühe jaoks justkui
annaabi.ee 
