AJALOOFILOSOOFIA
Ryding ei tegelnud II Maailmasõjaga, aga
näitas, et ajaloolased üldiselt ikka seletavad sündmusi.
Kas viide üldisele on seletamise juures üldse vajalik? See on omaette
vaidlusteema ning sellest tuleb juttu edaspidi.
Kas ajaloolased vajavad klassifikatsioone? Ilmselt on see nii. Tekib vaid
küsimus, kes peaks neid tootma: demokraatia, feodalism. . . Kui ajaloolased
toodavad neid ise, siis järelikult on üldisega tegelemine ajaloo osa. Kui sel-
lega aga tegelevad teised, siis epistemoloogiliselt14 ei ole ajalugu omaette
distsipliin. Pigem võib seda pidada bürokraatia või administratsiooni erilii-
giks.
Kas ajaloo teooria peab üldiseks olemiseks hõlmama inimkonda selle al-
gusest lõpuni? Vastus on “ei”. Näiteks feodalismiteooria. . . Loone lubab selle
juurde veel naasta.
Võib ka küsida, kas loodusteadused on teadused, kuidas on lood sotsiaal-
teadustega? Kui keegi ütleb, et teadus on just loodusteadus, siis on see pisut
petlik. Siin defineeritakse, mitte ei uurita
annaabi.ee 
