KLASSIKALINE GENEETIKA
Komplementaarsed geenid annavad fenotüübilisteks lahknemissuheteks dihübriidide ristamisel
9:3:3:1, 9:7, 9:6:1 vi 9:3:4. Esimese lahknemissuhte (9:3:3:1) näiteks vib tuua harjavormide
päritavuse kanadel (Heinaru).
58. Mis on geenide epistaatiline toime?
Epistaas - üks geen surub alla teise (teiste) geeni avaldumise. Epistaas jaotatakse dominantseks ja
retsessiivseks epistaasiks. Esimesel juhul on epistaatiline geen dominantne (A>B, b), teisel juhul
retsessiivne (aa>B, b). Dominantsel epistaasil on omakorda kaks eri vormi A=b ja Ab.
Lahknemissuhe 9:7 (Heinaru)
59. Mis on geenide duplikaatne toime ja millised lahknemissuhted tekivad?
Duplikaatse e. kordse geenitoime puhul kujundavad ühe ja sama dominantse tunnuse kaks (vi mitu)
dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotüübilise avaldumise poolest nende
eralditoimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotüübis
puuduvad kigi duplikaatsete geenide dominantsed alleelid (aabb).