Eesti keskaeg
Sellest ajast peale kannab
Balti pp nimetust Riia pp.
Riia kirikuprovintsi kuulusid Eesti, Liivi, Preisi alad.
S-L, Tartu, Kuramaa, Ulmi (Preisi), Ermlandi, Samland jms. Ermland e Warmia piiskopond oli mingi ala ka.
Riia peapiiskopkonna toomkirik ja kapiitel Riias. Ise elas ta mujal. Riia toomkapiitel algul augustiinlik, hiljem
premonstraatlik ja hiljem jälle augustiinlik. 1374 augustiinlik, 1394 ordu jne.
Reaalne saksa ordu mõju kapiitlile aga polnud väga tugev.
S-L piiskopkond Episkopatis Osiliensis. Alles 19saj nimetati Ösel-Wik (S-L). Piiskop määratud 1220 lõpul
– Gottfried, tsistertslane. Ei saanud piiskopina aga tegutseda. Ordu väitel oli paha piiskop. Aga tekkis jama
tal ka Balduiniga.
Modena Wilhelm nimetatas uueks ja reaalseks piiskopiks Heinrichi. Too oli seotud orduga. Lubas tasuda
ordule ja osad alad lksid ordu valdusesse. Oli seotud Lihulaga, 1251 Vana-Pärnus, hiljem Haapsalus.
Patroon Johannes-evangelist.
annaabi.ee 
