Keskaeg - kirik
kehtetuks. See ajas vaimulikkonna, eriti need, kes olid abielus ärevusse ja boikoteerima
kavandatavaid uuendusi. Kõige tipuks keelati Gregorius VII poolt 1075. aastal Roomas
peetud kirikukogul kirikus imikute investituur, mis tähendas sisuliselt sõja kuulutamist
Saksa kuningavõimule. Gregorius kuulutas, et tal on õigus keiser tagandada. Kõik
nikolaitismi ja simoonia pattudesse langenud vaimulikud tuli ametist vabastada. Saksa
isepäine episkopaat murti aga lõplikult alles siis, kui keelati investituur.
Tüli sai alguse Milano peapiiskopi valimisest, mille võitis Heinrich IV esitatud kandidaat
kuna Heinrich oli selleks ajaks suutnud lõpetada sakside mässu ning saanud enda
poolele ka paavsti liitlase paaria (tegu oli alamrahvaga, kes toetas
kirikureformiliikumist ning oli teinud vägivaldseid katseid aadelkonna ülemvõimu
murdmiseks). Gregorius ähvardas Heinrichi ekskommunikatsiooniga, kui too ei allu
annaabi.ee 
