Inglismaa ajalugu
Need on: 1) Pühakiri, mis
sisaldab kõik õndsusvajaliku, 2) apostlik ja Nikaia usutunnistus kristliku usu
piisav seletusena, 3) kaks Kristuse enese poolt seatud sakramenti ristimine
ja armulaud, ning 4) ajalooline piiskopiamet. Sama konverents soovitas
püüelda lähemate suhete sisseseadmise poolde Skandinaavia luterlike
kirikutega.
Üks peamisi punkte, mis anglikaanide ja luterlaste lähenemisel on raskusi
valmistanud, on seotud nn ajaloolise piiskopiameti (historic episcopate)
mõistega. Erinevalt saksa reformatsioonist, kus katoliku piiskopid ei tulnud üle
usupuhastajate poolele, säilis Inglismaal piiskopiamet ajaloolises
järjepidevuses. Reaktsioonina Cromwelli-aegsele puritanismile hakati 17. saj
keskpaigas Inglise kirikus piiskopiametit kiriku ühtsuse ja katoolsuse tagajana
kõrgelt hindama. 1662. aasta ordinatsioonikord sätestab, et edaspidi kuulub
diakoni, preestri või piiskopi ordineerimise õigus üksnes piiskoppidele.