Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
Kesk-Euroopa rahvaste nuhtluseks. Asusid püsivalt elama (praeguse Ungari)
Doonau orus, rajades 997.a. vürstiriigi ja 1001.a. kuningriigi.
IX saj. alanud Skandinaavia viikingute röövkäikude all kannatasid Balti saared
ja kogu Euroopa põhja-ja lõunarannik. 911.a. asustasid viikingid Normandia
maakonnna, võtsid üle prantsuse kultuuri ja keele. Normannide nime all
kujunesid nad tähtsaks sõjaliseks ja poliitiliseks teguriks Euroopas.
Viikingiaja epiloogina valitses XI saj. algul Taani kuningas Knut Suur suuri
maa-alasid Inglismaal ja mõlemal pool Põhjamerd, mood. Lühiajalise Taani
impeeriumi. Pärast impeeriumi varisemist jäi Taani Skandinaavias ja
Läänemerel ligi 200 aastaks juhtivale positsioonile.
Ristiusk oli 1000.a. paiku vallutanud pea kogu asustatud Euroopa, v.a. balti ja
soome sugu rahvaste alad loodes. Kiievi vürstiriik alustas oma mõjupiiride
laiendamist lääne ja loode suunas soome sugu rahvaste poolt asustatud aladele.