Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Neid niite on kõige rohkem Lääne-Eestis.
Rannaniitude klass
Rannaniidud on kujunenud mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on
taimkatte vööndilisus; vööndite laius sõltub pinnamoest, setetest ning maapinna
tõusunurgast. Ajuveevööndis (geolitoraalis), sooldunud ranniku-gleimullal või sooldunud
ranniku turvastunud mullal taimkate enamasti veel kamarat ei moodusta. Tüüpilised liigid
on siin tuderluga, nadaheinad, rand-ogamalts ja rannikas. Pritsmevööndisse (epilitoraali)
jäävad rannaniidud sarnanevad üldjoontes aruniitudega. Võsastumast takistab rannaniite
eeskätt karjatamine, osalt ka niitmine; selle lakkamisel hakkab mere poolt sageli peale
tungima roostik, sisemaa poolt kadastik või muu seesugune võsa.
Sootaimkond
Sootaimkonda kuuluvad enam kui 30 cm
tüsedusel turbalasundil kasvavad taimekooslused. Olenevalt arenguastmest ja looduslikest
oludest võivad sood olla kaspuudeta (lagesood) või hõredalt kasvavate puudega