Konspekt Botaanika raamatust
külmumistemp) ja +85 kraadi (sinivetikad kuumaveeallikas).
Ööpäevased temp kõikumised ulatuvad vaid mõnekümne sentimeetri sügavusele. Tuule mõjul
hakkab veekiht liikuma ja see viib soojenenud vee sügavamale.
Mida kõrgem on soojenenud vee temp, seda väiksema sügavuseni saab tuul soojenenud vett
segada, sest takistuseks on soojema vee väiksem tihedus.
Sügava veekogu pindmises kihis on suvel kõrgem temperatuur kiht on epilimnon.
Järsu temp muutusega kihti nim metalimnoniks ehk hüppekihiks.
Selle alla jäävat u 4 kraadi (kõige suurema tihedusega vesi) kihti nim hüpolimnoniks.
Kui jää katab veekogu on järve veemass jahtunud +4 kraadini.
Kevadisel ja sügiselisel perioodil esineb lühike periood, kus kogu veemassi temp on +4
kraadi. (va troopikavetes)
Vee koostis ja gaasireziim
Soolsus ja osmootne rõhk.