4 tüüpi: - pseudokurjategija enesekaitse (seadust ei riku, juhuslik olukorda sattumine) - kriminoloid epileptoidid, kellel on nõrgem haigus ja kurjategijad on lihtsalt nõrgad isiksused, kes sooritavad kuritegusid olukorra tõttu - harjumuslikud kurjategijad süstemaatiline rikkumine, tegevusala neile (vargus, pettus, süütamine, võltsimine, väljapressimine jne) - epileptoidsed kurjategijad kannatavad epilepsia all. Lombroso vaatles väga palju erinevaid kuritegusid ja nende tekke põhjusi. Algselt tuli ta kriminoloogiasse meditsiini poole pealt ja pakkus välja bioloogilised seletused, aga mida enam ta kuritegevusega tegeles, seda rohkem hakkas ta omaks võtma, et kuritegevusel on kindlasti ka palju mitmeid muid, sh ka mitmesuguseid sotsiaalseid põhjuseid. Hoolimata tema paludest ekslikest seisukohtadest ei ole võimalik mitte näha Lombroso
Järgnevalt anname ülevaate A. Litsko klassifikatsioonis toodud 11 tüübist,tuues paralleele teiste autorite samateemalistest töödest. A. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel nelja põhilise noorukieas intensiivselt areneva reaktsiooni erinevast avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). Epileptoidne tüüp Epileptoidsed (epilepsialaadsed) jooned muutuvad märgatavaks enamasti noorukieas. Kõige iseloomulikum sellele tüübile on ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine. Afektid on tugevad ja kestvad ja nende käigus võib esineda küüniline sõim, julmus, hoolimatus teise inimese abituse ja nõrkuse suhtes.Kogu isiksust iseloomustab liikumatus, inertsus, raskepärasus, mis väljendub alates motoorikast ja emotsionaalsusest
annaabi.ee 
