ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA
Nõukogude naine töötas mehega võrdselt, riik soosis
laste kasvatamist selleks loodud asutustes.
Lasteaedades olid avatud muuhulgas ööpäevarühmad, vastu võeti lapsi alates kolmandast elukuust. Lasteasutustes olid väga range
puhtusenõuded, kollektivistlik kasvatus. Väärtustati mängu kui õppimise viisi. Üleliidulised detailsete ettekirjutustega õppekavad.
1845-1918 leidsid aset vaimuhaigete, sh vaimselt alaarenenute, epileptikute, kurtide ja pimedate loendused. Arengupuuetega inimeste
hooldus- ja kasvatusasutuste rajamine toimus filantroopiliste rühmituste ja pastorite eestvedamisel. Kuigi Tartu Ülikooli juures oli väga
heal tasemel arstiteaduskond, ei toetanud arstid tol ajal veel puuetega isikutega tegelemist.
1920-1940 erivajadustega lastele hakkasid tähelepanu pöörama nii arstid, õpetajad kui ka ühiskonnategelased. Võeti vastu riiklik
hoolekandeseadus, mille rakendumine takerdus majandusraskuste taha