Neuroloogia konspekt
•
Hallutsinatsioonid.
Teadvuskaotuse, krampide või teiste hoogudena esinevate vaevuste korral tuleb
dokumenteerida episoodide kestus: pikim ja lühim hoog, vaevuste keskmine vältus, hoogude
keskmine intervall, lühim ning pikim vahe. Fikseerida viimane hoog. Oluline on võimalikult
täpne hoo kirjeldus. Krampide korral aura olemasolu. Motoorsete nähtude korral nende
lokalisatsioon ja iseloom. Haige enesetunne hoo eel ja järel. Diferentseerimaks, kas tegemist
võis olla kollapsi või epilepti lise hooga, on episoodiliste vaevuste korral olulised ka kaasuvad
nähud (kardiaalsed häired, pulsi muutused, tsüanoos, kahvatus, külm higi), haige tegevus ja
asend hoo ajal. Näiteks tekib karotiidsiinuse sünkoop ainult istuval või seisval inimesel.
Hüpoglükeemilise ataki puhul on oluline seos söögiajaga. Minestusele (kollapsile) viitab asja
olu, et hoog algas nägemishäirega (silmade ees läks mustaks).
Haiguse kulg
annaabi.ee 
