Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
Bordeaux' parlamendi nõunik, hiljem linnapea. Teda masendas Prantsusmaal ususõjad vallandanud fanatism ja siis
kirjutaski ,,Esseed". Arutleb kõikidel eluteemadel: ,,Laste kasvatamisest", ,,Üksindusest", ,,Sõprusest", ,,Julmusest",
,,Edevusest" jne. Kõiki ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. Toob ohtralt tsitaate antiikaja
suurvaimudelt. Seiku ja tähelepanekuid toob ka enda elust. Elu õnne kehastab elu nauding, mistõttu on teda ka
epikuurlasest filosoofiks peetud. Kaitseb loomulikkust ja imetleb elutäiust inimeses. Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi
tähtsust. Tunnistab inimese muutlikku meelt. Näiliku ja tegeliku vastuolu teema (nagu hiljem barokis). Taunib
äärmuslikkust mõtetes ja tegudes, tasakaalustatud kesktee tähtsus. Tema tunnuslause ,,Mida ma tean" väljendab
skeptilisust: võime teada palju, ent iial ei tea kõike. Mida targemad oleme, seda enam mõistame teadmiste suhtelist
ulatust