Platoni õpetus olevast.
vaatesse kokku koondunud. Seda kõrgeimat ideed nimetab Platon hüvelisuse
ideeks (sama sõna agathon, mis esineb Sokratesel, aga viimasel on see eetilise
valdkonna mõiste, Platonil esineb seevastu eelkõige ontoloogilise mõistena).
Hüvelisuse idee kohta öeldakse Platoni tuntuimas dialoogis “Politeia”, et ta on oma
auväärsuselt ja tähenduselt veel üle ideede, teispoolne, transtsendentne kogu
ülejäänud olemuste valdkonna suhtes – epikeina tes ousias (509b).
Platoni arutluste käigus kujuneb niisiis välja justkui kolmikjaotus: hüvelisuse idee,
ideede valdkond ja nähtav maailm. Ta asendab Parmenideselt pärit ontoloogilise
kaksikjaotuse kolmetasandilise ontoloogiaga. Mis tähendus on sellel, et hüvelisuse
idee on käsitatud kõige kõrgema ideena, et algselt eetiline mõiste saab ontoloogilise
interpretatsiooni? Võimalik seletus võiks olla selline: põhimõtteliselt, olemuslikult, on
annaabi.ee 
