Soome kirjanduse ajalugu
Luuletused, kus rahvalaulu mõju on ilmseim, kuuluvad tsüklisse ,,Idülle ja epigramme",
nende rütmiskeem järgib serbia või soome rahvalaulu värsimõõtu. Runebergi esimene suur
luuletus on lihtsast soome maamehest Saarijärve Paavost, kellest saab eeskuju teistele
soomlastele => Paavo viljapõldu laastab hall, kuid ta rügab alla andmata edasi, kui lõpuks
võitluses loodusega peale jääb, ei jäta ta kõike vilja endale vaid annab ka naabrile.
Suurem osa Runebergi idüllidest ja epigrammidest on armastusluuletused, mida ta varieerib.
Kolmandas luulekogus puudub idüllide ja epigrammide rubriik, selle asemel tsükkel legende,
millest osa on tõlkeid ja osa algupärandeid. Viimasteist märkimisväärseim ,,Kirik" =>
väljendab Runebergi panteistlikku, platonismist varjundatud usukäsitlust.
Esikkoguga samaaegselt oli Runebergil käsil eepiline teos, mis arendas välja tema loomingu
teise suuna. ,,Põdrakütid" => heksameetris kirjutatud talupojaeepos, toon ja stiil on
annaabi.ee 
