August Gailit
Eks hakanud travapilgulisele Gailitile silma alatine
Underi ja Adsoni kudrutamine, millele laviinina lisandus mõlema poeedi sules
ilutsevad armastusluuletused.
Följetinis kirjeldab Gailit üht tavalist karnevali, kus teiste hulga tantsib ka Marie
Under oma paaziga.
,,Vaatlen poetessi huvitusega. Ah see ongi see sonettide autor, pitside ning sukkade ja
sokkide luuletaja, kes on söönud me nooruse kui rooste, kelle värsse õpitakse pähe kui
evangeeliumi, kelle laulud on levinud sada epigooni keskkoolidest; keda isegi ametlik
arvustus on tunnistanud kui andekat ja omapärast lüürikut ja seadnud eeskujuks
teistele poeetidele. Ah see ongi see daam, kelle laulud on saanud meile Taaveti
ülemlauluks, mida kanname ette igal juhul ning mida trallitades ja vilistades viidame
omi päevi ning öid//--//
Kui naine luuletab, siis on see loomulikult tühine koketeni, edevus demonstreerimine.
Seepärast kirjutavad ka mehed pääasjalikult ainult naistest ja naistele, naisluuletajad