Mõtte mõttest
Empirist Berkeley aga kahtles materiaalsetes kvaliteetides. Ta seletas asitingute
olemasolu ja korrapära Jumala tegevusega. Järjekindel empirism võib VF-is viia
solipsismi: olen vaid mina, kõik muu on minu aistingud.
Hobbes kirjeldas vaimuprotsesse kui fantasme: niiviisi tajume me ajuprotsesse.
Seda seisukohta arendas edasi epifenomenalist Thomas Henry Huxley (1825-1895). Ta
arvas, et teadvuse seisundid on põhjustatud kehade füüsikalistest protsessidest, mis
avalduvad nn epifenomenidena. Vaimu kui sellist siuliselt pole, see on vaid näivus.
Psühholoogias lõi John Watson (1878-1958) biheivioristliku käsitluse märksa varem, kui
see mõiste tuli filosoofiasse.
Inimese käitumist tuleb uurida, kui jälgitavat nähtust, nii nagu saab jälgida füüsikalisi
objekte. Inimese objektiivsel uurimisel ei vaatle biheiviorist midagi sellist, mida võiks
nimetada teadvuseks, tundmuseks või tahteks vms ning järelikult pole neil terminitel
mõttekat teaduslikku sisu.
41
annaabi.ee 
