Kristluse ajalugu TÜ 2018 sügis
seadusaktid, mida Justinianus väljastas, et ühendada rooma õigust kristliku
meelelaadiga).
Ida rooma tunnuseks oli keiserlik meelevald, mis oli nii riigi kui ka kiriku üle. Keiser,
kes oli kristuse asemik maapeal, oli nii kirikuvalitseja kui ka riigi ja oma rahva usu
eest vastutav. Bütsantsis oli siiski ka patriarh, kuid keisri võim oli ülimuslik ning
valitses seega ka patriarhi üle, seda nimetati sümfooniaks ehk koostööks. Kõige
paremini tuli see välja Justinianuse kirjast Epifaniusele, mille kohaselt ta madaldas
patriarhi ameti riigi, rahva ja keisri eest palvetamisele. Patriarhi ülesanne oli palvetada
keisri eest, et tal hästi läheks, sest siis läheb ka riigil hästi.
Justinianus kurtis palju, kuidas vaimulikud ei käitu korralikult, kuna see madaldas ka
riiki tema silmis. Ta andis välja palju seadusi, millega vaimulikel keelati osaleda
näiteks hobuste võiduajamisel või näitemängudel. Eriti valvsalt jälgiti, et piiskopid ei