Risosfääris võib mikroobide biomass olla kuni 10 korda suurem kui teistes pinnase kihtides. Mikroorganismide populatsioon sõltub pinnase, taimede ning juurte omadustest, niiskusest ning hapniku sisaldusest. Kui see tsoon on saastatud, esinevad seal ka saasteainete lagundamiseks adapteerunud mikroorganismid. Risosfääris on taimede ning mikroorganismide vahel sünergiline suhe, mis on kasulik taimedele ning soodustab ka mikroorganismide suurt populatsiooni. Kui juured kasvavad, satuvad epidermilised rakud pinnasesse, taime juured eraldavad süsivesikke, aminohappeid jne, mis osutuvad mikroorganismide jaoks toitaineteks. Seega võib mitmete saasteainete degradatsioon risosfääris olla päris kiire (2,4-D-herbitsiid, paratioon, karbofuraan; atrasiin, diasinoon ning pindaktiivsed ained). Risosfääris toimub ka PAH-de biolagunemine. 9. Nimetage alternatiivsed energiaallikad ning tooge välja nende eelised ja puudused keskkonna saastamise vaatevinklist.
avatud. Õhulõhed on umbes 1% lehe pinnast, aga nende kaudu toimub 70% transpiratsioonist. Regulatsioonimehhanism: 1 Fotoaktiivne avanemisreaktsioon Hommikul, kui päike paistab, K+ liigub koos veega, lõhed lähevad vett täis ja avanevad. Intensiivne transpiratsioon. Keskpäevaks veedefitsiit. 2 Hüdroaktiivne sulgumisreaktsioon taim sulgeb õhulõhed, kuni tuleb defitsiidist välja. 3 Hüdropassiivne sulgemisreaktsioon kui taim küllastub veega ja epidermilised rakud on vett nii täis, et lõhe sulgub. Sulgrakud ei tööta ning tavaline sulgumine ei toimi. 4 Passiivne avatud olek üle 40 C või siis kui K+ on liiga palju. Nii jäävad õhulõhed passiivselt avatuks. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest: 1 Tuul intensiivistab 2 Transpiratsioon intensiivistub temp tõustes 3 Öösel on transpiratsioon vähemintensiivne. 9. Vee liikumine taimes. Lähi- ja kaugtransport. Juurerõhk. Gutatsioon.
annaabi.ee 
