Linnu-ja seagripp
inimesele nakkav A(H1N1) tüüpi viirus. Nimi pärineb oletusest, et viirus on pärit sigadelt;
uuemate uuringute andmetel on tegu ühe inimgripi-, ühe linnugripi- ja kahe seagripiviiruse
kombineerumisel tekkinud uue viirustüübiga. WHO on soovitanud kasutada seagripi asemel
mõistet A-gripp või uusgripp (novel flu). [2]
Viiruse sünnikoduks peetakse Aasiat, kust see levis Ameerika mandrile ning tekitas esimese
epideemiakolde Mehhikos. Juuni algul kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja
pandeemia. 2010. aasta seisuga on maailmas kokku haigestunud miljoneid inimesi, neist 17 686
on gripi tagajärjel surnud. Üldiselt on gripp eluohtlik väikelastele, vanuritele ja nõrgenenud
immuunsüsteemiga inimestele. On oletatud, et uus gripiviirus võib teatud juhtudel olla eluohtlik
ka muidu tervetele inimestele, kutsudes esile ülitugeva immuunreaktsiooni. [5]
annaabi.ee 
