Antiikaeg
Peamised väljendusvahendid oli hääl ja
sestid. Näitlejad kandsid maske, olemas oli ka algeline lavaseade deus ex machina (tlk. jumal masinast), millega
saabusid lavale jumalad. Tnp. on see kirjandusteaduslik termin, millega tähistatakse kunstniku mittetegevuse
loomulikust arengust välja kasvavat lõpplahendust.
Antiiktragöödia ülesehitus:
· Proloog (eellugu)
· Parodos (koor tuleb lavale, esitatakse I laul)
· Dialoogilised osad: Epesodionid (esitavad näitlejad)
Stasimonid (esitab koor)
· Eksodos (väljaminek)
ANTIIKPROOSA
Herodotos ajaloo isa. ,,Historia" (Kreeka-Pärsia sõda); eripära: kõrvuti ajalooliste ja tõsieluliste faktidega
tegutsevad tema teostes ka jumalad.
Thukydides ,,Ajalugu"(Pelopossesose sõda); eripära: kronoloogiline järjestus.
Xenophon paljud eri teoseid, kui peetakse pealiskaudsemaks.
Kõnekunst: kõned eri teemadel (poliitilised, kohtukõned jne)