Jürgen Rooste
Raamatu aistitavamaid kujundeid
on karmad kaleidoskoobis, hingi kahmab mujalgi (lk. 19). Koerad ja koeralikkus terenduvad
teisalgi kui taevaste juures. Otsib ta ju kallimatki lõhnana (lk. 26) ning truuduseilming,
andumine, purjakil olemine on veidi koeralikud (lk. 12, 17). Võib mustast teestki purju jääda,
mida autor korra jumala või pühakuna naudib (lk. 25). Jumala ja naise endasse ühendab ta (lk.
17), mil maailma hakkab sünnitama.
Kas ristiusu peapeale pööramise katse on lihtsalt epateerimine või tõeline usuvastasus, ei oska
veel öelda. Aga et ühe poeedi jaoks naine on jumalikum Jumalast, on arusaadav, sest Jehoova
on sovinistlik siga.
Kerge ameerika aktsent on avanenud "Puuduva salmiga laulus" (lk. 13) ja "Smoker's delight"
(lk. 31), lisades veel dässi ja filmi olulisuse meelolude loojana (lk. 10, 12, 18).
Otseselt kummalises ja kaugest igatsusest njuujorki (lk. 33) ja viskist mööda ei pääse (lk. 32).
Õlutki juuakse (lk. 42) või kihutatakse sefilt autoga (lk. 45)
annaabi.ee 
