Aristotelese loogika
viimased oma tõesisu ammutavad aru ( ,,nous") võimest tunnetada vahenditu
kaemuslikkusega eksimatuid üldprintsiipe: kas need printsiibid on üksnes formaalses või ka
sisuliselt määriteldavad, see jää lahendamatuks.
7.3. Induktsioon
Et eelnevas alapeatükis nimetatud sääraseid ,, üldprintsiipe" kindlustada, selleks tuleb
rakendada veel üht erilist meetodit: Aristoteles nimetab seda juurdeviimiseks ( ,,epagoge")
mille CICERO omal ajal mõnevõrra ebapretsiisselt nimetaski loogikas induktsioon. Mida
see tähendab? Aga nimelt seda, et teatavat üldist tõde tuled kindlustada teda puudutavate
kõikide üksikjuhtude kaudu seega siis liikudes üksikult üldisele. See on iga uurimise tee,
mis peab viima tõelisele teadmisele- ja ainult valmis, küps, igati tõestatud teadus on
apodiktiline: seal kus ta alles on kujunemisstaadiumis, s.t. alles uurimine kui niisugune, on ta