METSAFÜTOPATOLOOGIA
levimiseks.
b) Sulgeoslad on pudeli- või kannukujulised viljakehad, mille tipus on väike ava.
Näiteks puidusinetus.
c) Lehtereoslad on algusest peale või valminult avatud, lamedad liua või kausikujulised
viljakehad, mille ülapinda katab eoslava. Eoslava koosneb üksteise kõrval asuvatest
eoskottidest.
3.2. Kandeosed tekivad 4-kaupa mikroskoopiliste eoskandade küljes, kinnitudes neile
eostugede abil. Kui eoskannad on tihedalt üksteise kõrval, moodustavad nad eoslava.
Eoslava asub viljakeha pinnal või osal, mida nimetatakse eoslavakandjaks ehk
hümenofooriks. Viljakeha võib olla tasane, õhuke, substraadile liibuv, või varreta
kübarakujuline. Eoslavakandja võib olla moodustunud radiaalsetest lehekestest ehk
lamellidest (riisikad) või torukestest (tuletael). On ka narmaste või hambakeste sarnaseid
eoslavasid.