II Telofaas 1) ühekromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti, 2) kujunevad tuumaümbrised ja rakud jagunevad, 3) moodustub 4 haploidset rakku. Meioosi erinevad vormid 1) Gameetne meioos tulemusena valmivad haploidsed sugurakud, see on omane loomadele ja paljas- ja katteseemnetaimedele. Toimub suguorganites. 2) Spoorne meioos toimub eoslates, tänu poorsele meioosile tekivad haploidsed eosed, see on iseloomulik eostaimedele ja seentele. 3) Erandlik: sügoote meioos toimub keharakkudega , tagajärjel saadakse haploidsed keharakud. On omane vähestele organismidele, kes põhiosa elutsüklist veedavad haploidses elufaasis ja peale viljastumist muutuvad diploidseteks. Iseloomustab alamaid hallikuid ja primitiivseid vetikaid. Nendel toimub viljastumine keharakkude ühinemisega. Meioos viib alati haploidsete geneetiliselt erinevate rakkude tekkele. Meioosi bioloogiline tähtsus
1. Tagab kromosoomi arvude püsimuse seoses põlvkondade vaheldumisega. 2. tagab ulatusliku pärilikkuse muutuse, tänu geenide ümber kombineerimisele. 3. Suguliselpaljunemisel ühe isendi kõik sugurakud kannavad erinevat pärilik infot(ühe pere samast soost lapsed on erinevad). 4. meioosi käigus suureneb rakkude arv 1 4 rakku. 5. Meioosi käigus saab parandada ka ulatuslike geneetilisi kahjustusi. Meioosi vormid 1. Spoorne meioos, toimub eostega paljunemisel, omane eostaimedele ja seentele, viib haploidsete eoste tekkele. 2. Gameetne meioos, viib haploidsete sugurakkude tekkele ja toimub sugunäärmetes loomadel ja tolmukates emastaimedes. 3. Sügootne meioos, omavahel seostuvad haploidsed keharakud, näiteks hallikud, n+n=2n ehk tekib diploidne sügoot, aga organism eksisteerib valdavalt haploitsena. Keharakulise sügoodiga toimub meioos. Sugurakud Bioloogiliselt mitmes mõttes väga erinevad 1
annaabi.ee 
