SÕNAJALGTAIMED Bioloogia: 7. ja 12. klass Üldiseloomustus eostaimed,millel on lehed, varred ja juured paljunevad ja levivad eoste abil eosest areneb eelleht, millel moodustuvad suguorganid viljastumine toimub veekeskkonnas, seetõttu kasvavad valdavalt niisketes kohtades kokku ~ 10 000 liiki, Eestis ~ 50 liiki Paljunemine ja areng eostega vegetatiivselt risoomi * üherakulisest eosest areneb eelleht, millel moodustuvad abil suguorganid * viljastumine toimub veekeskkonnas * viljastataud munarakust areneb uus taim Sõnajalgtaimede arengutsükkel SÕNAJALGTAIMED SÕNAJALAD suured liht või liitsulgjad lehed võsu esineb mullas püstise või tõusva ...
Viies tase eospeadena. Põldosi Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm. Eosed valmivad aprillis ja mais. Lehed väikesed, enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised ja harunenud. Põldosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Metsosi Eospäid kandvate kõrgus kuni 30 cm ja eospeadeta võrsetel kuni 60 cm. Vars on lüliline, sõlmevahed seest õõnsad, välimisel pinnal on sooned ja vaod (vagudes on õhulõhed). Kasvamiseks eelistab varjukamaid kasvukohti. Mestosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Aasosi Kasvab kuivemates metsades ja niitudel: palumetsas, laanemetsas, puisniidul ning pärisniidul. Kevadel areneb eospäid kandev pruuniks kuni 25 cm
Karbonaatne (kivim) - valdavalt lubjakividest või mineraalsest dolomiidist koosnevad settekivimid (paas) või moondekivimid (marmor). Lubjakivid on tekkinud veekogude põhja settinud lubimudast. Karotinoidid värvained, mis esinevad taimerakkude plastiidides; annavad orani, kollase, pruuni ja punase tooni. Keelõis korvõisiku õis, mille kroon on lühikese putkeosa ning pika ja lameda naastuga. Kevadvõsu osjadel eristatakse eoseid kandvaid nn. kevadvõsusid ja eospeadeta, ainult fotosünteesi ülesandega suvivõsusid. Nt. põldosjal on kevadvõsu pruun ja kaob peale eoste valmimist; metsosjal aga on kevadvõsu algul pruun ja eospeaga, hiljem muutub roheliseks ja hakkab fotosünteesima nagu suvivõsu. Kliburendsiina - klibu - lapikuist veeristest koosnev purdsete, tüüpilisel kujul mererannas. rendsiina - karbonaatmuld, nõrgalt eristunud profiiliga huumus-akumulatiivne muld pael, dolomiidil jt
annaabi.ee 
