Eksami kordamisküsimused
toitub. Seeneniitide kasvades ja harunedes moodustub puidu sisse seeneniidistik e mütseel.
See areneb varjatult ning märkamatult aastaid, kuni ükskord ilmuvad puutüvele seene
viljakehad: taelikud, torikud, pessud jm. Need koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest
ning moodustuvad vaid paljunemiseks. Viljakeha allküljel asub selle tähtsaim osa
eoslavakandja e hümenofoor, mis on sagedamini moodustunud püstistest torukestest,
harvem narmastest, eoslehekestest (lamellidest) või on siledapinnaline. Torukeste allapoole
avanevaid suudmeid nim poorideks. Torukeste siseseintel või narmaste-lamellide pinnal
(eoslaval) valmivad eosed; massilisemalt toimub see kevade ja sügisel niiskemate ilmadega.
Neil aegadel ongi taimedel kõige suurem nakkusoht.
Juure- ja tüükamädanikke tekitavaid seeni loetakse ohtlikumateks, sest lisaks varjatud
(maa-alusele) eluviisile põhjustavad mitmed neist suurt majanduslikku kahju oma agressiivse
annaabi.ee 
