METSAFÜTOPATOLOOGIA
eostugede abil. Kui eoskannad on tihedalt üksteise kõrval, moodustavad nad eoslava.
Eoslava asub viljakeha pinnal või osal, mida nimetatakse eoslavakandjaks ehk
hümenofooriks. Viljakeha võib olla tasane, õhuke, substraadile liibuv, või varreta
kübarakujuline. Eoslavakandja võib olla moodustunud radiaalsetest lehekestest ehk
lamellidest (riisikad) või torukestest (tuletael). On ka narmaste või hambakeste sarnaseid
eoslavasid.
Seened toodavad eoseid väga palju. Eosed levivad peamiselt tuulega. Vähesel määral levivad
eosed vee ja loomadega. Näiteks jalakasurma eoseid levitavad maltsaüraskid. Lehikseened
levivad nö ,,seeneussidega,, ehk putukate vastsetega.
Sobivates tingimustes idanevad eosed ruttu, välja arvatud püsieosed, mis on kohastunud säilima
pikka aega. Idanemiseks vajavad eosed niiskust, soojust (3o...40o C), keskkonna happesust ja
veidi hapnikku