Bioloogia paljunemise osa
Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist
ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt.
Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik,
maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides.
Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti
viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb
eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja
suguline paljunemine.
Vegetatiivne paljunemine: toimub bakteritel, protistidel, seentel, osadel selgrootutel,
taimeliikidel. Otsepooldumine bakterid (arnitoos), pungumine pärmseened, ainuõõssed,
õistaimed lehe, varre ja juure ning nende muudendite abil, hulgijagunemine, samblikud rakise
tükikeste abil. Selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune. Osadel loomadel suur
annaabi.ee 
