Leukotsüüt
Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide
üldarv inimese veres on sõltuvalt organiismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt
varieeruv, neid on liitris veres 6...10×109. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad
leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmerateta).
Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilistele koostistele:
eosinofillid (Joonis 1) 1-6%, basofillid (Joonis 1) 0-0,5% ja neutrofiilid (Joonis 1) 60-
65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suurusest ja ehituse
iseärasusest lümfotsüütideks (Joonis 1) ja monotsüütideks (Joonis 1), mis moodustavad
leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30% ja 6-8%.
Leukotsüütide füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt
fagotsütoos ja antikehade moodustamine. Leukotsüüdid ujuvad ühtses voos, kuid
annaabi.ee 
