Eesti keskaeg
"
1171.-1172. aastad on esimene teadaolev läkitus, mis kutsub ristisõtta eestlaste vastu
ja lubab selles osalejatele üheaastase, langenutele aga täieliku indulgentsi. Üleskutses
kirjeldatakse "neid metsikuid eestlasi ja teisi nende alade paganaid, kes tõusevad üles
ning võitlevad nende vastu, kes usuvad Jumalat ja näevad vaeva Kristuse usu nimel ja
võitlevad kristlase nime eest." Kuid sõjakäikudest pole midagi säilinud allikates.
Vastastikud rüüsteretked toimusid. Mprra üromts Eorolr tego 1185.-1188. aasta paiku
viiel laeval sõjakäigu Eestisse. Samuti Taani kuningas Knud VI plaanis 1184. aastal
sõjaretke Eestisse.
Meinhardi, Theoderichi ja Bertholdi tegevus XII saj lõpul- 12. saj viimasel
veerandil kohtusid Väina jõe ülemjooksul (Daugava jõgi, kulgeb mööda Lätit ja
Valgevene) rida erinevaid huvisid. Väina ääres elasid liivlased ja zemgalid. Siinsed
liivlased olid Polotski vürstide (Kulges mööda Daugava jõge, Valgevene)
maksualused