Maailmakirjanduse kordamisküsimused
eeskujusid?
Renessanssi suhtumine - Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja
kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina,
mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega.
Antiiki defineeriti ideaalina, see oli ajaloos kõrgkultuuriline nähtus ning renessanssiaeg püüdis seda
jäljendada. Antiigi definitsioon eograafilistes piirides jäi siiski ainuüksi lõuna ja lääne-euroopa kanti
pidama. Antiik tulenes vanakreekast ja -roomast ning üldiselt tegeleski seal kandis.
Klassitsismi suhtumine - klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid
kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust.
Antiiki tähtstustati selle puhtuse ja kõrgsuse pärast.
Nendes kahes ajastus otsiti erinevaid juhtnõõre ja eeskujusid. Renessanss püüdis antiiki jäljendada