Seda rahulolematust leevendas vaid muusika, mille keskmes asus klaver. Seda pilli harjutas ennastunustamiseni. Juriidiliste parakrahvide pähetuupimine oli piin. Veenis ema, et tema kutsumuseks on muusika. 1834. aastal hakkab Schumann välja andma ajkirja Neue Zeitschrift für musik. See ajakiri propageeris rahvuslikkust, kõrget moraali ning arvustas akatemismi. Samamaegselt jätkabpingelist tööd klöaveriga. Maestro Wieck on oma õpilasega väga rahul ning enustab takke suurt tulevikku pianisti, heliloojana. Seda eeldas Shumanni suur hulk rajatud klaverimuusikat. Valed harjutamisvõtted ja abinõu käte füüsilisejs arendamiseks rikkusid ta käed lõplikult. Terav konfliks Wicki ja Scumanni vahel tipnes veel Schumanni ja Clara suhhtega. Peale kohtusaagade lõppu, mille võitsid Clara ja Robert järgneb kohe pulm. Clara Shumannist tõuseb edaspidi üks kuulsamaid naispianiste ja lauljanna. 1844 esineb Tartus. 1843
,,A" jaguneb 2ks: Aeneis rändab, siis sõdib Itaalias. Esimene osa sarnaneb ,,Odüsseiaga", teine ,,Iliasega". Odüsseuse õnnetused olid põhjustatud Poseidoni vihast, Aeneis eksirännakud Juno vihast (kreeklastel Hera). Rändamiste esimeses rmt-s saadab Juno Aeneisi laevastikule hirmsa tormi, mille tulemusel maabuvad troojalased tundmatul rannal. Siin tuleb vahele stseen Olümposel, kus Jupiter avab Venusele Aeneisi saatuse ja enustab Rooma võitu. Venus seisab Junole vastu. Kartaago kuninganna Dido armub Aeneisi. Teine rmt pühendatud Trooja langemisele. Algab jutustusega ,,puuhobusest", st troojalasi võideti pettusega. Hobuse juurde jäetud kreeklase Sinoni teod on täis valet. Toimub lahing, Aeneis peab lahkuma linnast. Kolmas rmt kujutab Aeneisi eksirännakuid. Neljas rmt on lugu Dido armastusest Aeneisi vastu, kuid ta oli truudusevande andnud oma kadunud mehele ega saanud kirele järele anda