PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED
(tavaliselt siis, kui selle häire põhjuseks on mõni neuroloogiline haigus). Siiski järgneb
enamikul patsientidel seisundi halvenemisele mõne kuu vältel stabilisatsioon ning seejärel
isegi mõningane paranemine. Prognoos on tavaliselt väga halb. Enamusel patsientidest tekib
ka raske vaimne alaareng. Jääb ebaselgeks, millisel määral selline seisund erineb lapse
autismist. Mõnel juhul õnnestub tõestada, et seisund kaasneb entsefalopaatiaga, kuid
diagnoosida tuleb käitumuslike tunnuste alusel. Kui on kaasnev neuroloogiline haigus,
kodeeritakse see eraldi.
Mõnes suhtes sarnaneb sündroom täiskasvanuea dementsusega, kuid erineb sellest kolmes
olulises aspektis nagu tavaliselt ei ole tõendeid mõne orgaanilise peaajuhaiguse või
-kahjustuse kohta (kuigi võib olla mitmesuguseid aju orgaanilisele kahjustusele viitavaid
nähte); vilumuste ja omandatud oskuste kaole võib järgneda paranemisjärk; sotsialiseerumise