Miks kaotas eesti 1940. a-l iseseisvuse
Koostöö suurenes küll Rahvasteliidu raames, kuid paraku
toimus see ajal, mil organisatsiooni tähtsus rahvusvaheliselt areenil juba langes. Kokkulepe ei
sisaldanud sõjalisi punkte. Balti Liidu leping oli avatud ühinemiseks ka kolmandatele
riikidele, kellest esmajoones mõeldi tõenäoliselt Soomet, võib-olla ka Poolat. Soome aga
keskendus peamiselt rikaste põhjariikidega heade suhete loomisele Rootsi, Norra, Taani.
Poola ja Leedu vahel olid konfliktid ning seega polnud Balti Ententel ka Poolaga võimalik
koostööd teha. Vene impeeriumist eraldunud riikide tahe mitte koostööd teha, osutus neile
saatuslikuks. Olukord oli sõjajärgselt kogu Euroopas halb. 1938. aastal välja kuulutatud
neutraliteet tähendas Eesti jaoks pöördumist tagasi sinna, kust oli alustatud: Kõigi
naaberriikide ja rahvaste vastu tahtis Eesti Vabariik täielikku poliitilist erapooletust pidada, ja
lootis ühtlasti, et ka erapooletusega vastatakse. See tähendas aga, et ka abi polnud kelleltki
loota
annaabi.ee 
