Filosoof Aristoteles
· Lisaks sellele on kaks vormimääratlust, millest üks puudutab protsessi algust
ja teine lõppu.
Kuivõrd Aristoteles uskus, et kõik muutused on teleoloogilised (sihipärased), siis on
algseisundiks ilmaolek (veel- mitte), lõppmääratluse puudumine; lõppseisund
seevastu märgib sihi saavutamist. Teisisõnu: liikumise algust iseloomustab
võimalikkus ja võimelisus (dynamis, potentia) ning lõppu tegelikkus (energeia,
actualitas) ja teostatus (entelecheia). Aristoteles toob näiteks lause ,,Inimene saab
harituks". Täielikus sõnastuses saab siin näidata kõiki eelpool nimetatud elemente:
,,Harimatu (vormimääratlus ilmaolekuna; võimalikkus) inimene (mateeria) muutub
haritud (vormimääratlus sihina; tegelikkus) inimeseks (mateeria)". (Delius,
Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007)
1.3 Metafüüsika
7
annaabi.ee 
