1. Sülg 2. Rinnapiim 3. Sperma 4. Tupevedelik . Sünnituse käigus Ravi Alguses ravitakse ainult sümptomeid Kroonilise B-hepatiidi ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku või -kahjustuse ulatuse vähenemine 1. Oninterferoonravimid, milleks on pegüleeritud interferoon (stimuleerib immuunsüsteemi, pärsib viiruse kasvu (paljunemist)) 2. Viirusevastasteks ravimiteks (nt lamivudiin või entekaviir) (takistavad viiruse paljunemist) . Kroonilise B-hepatiidi tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid (nakkushaiguste arstid) Vaktsineerimine imikuid (korraldavad neonatoloogid ja perearstid) 13-aastased lapsi, keda pole veel vaktsineeritud (korraldavad kooliarstid) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi (korraldab TÜ Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste kabinet) tervishoiutöötajatele (korraldavad tervishoiuasutused)
Kroonilise B-hepatiidiga patsientide ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku või -kahjustuse ulatuse vähenemine. Kroonilise B-hepatiidi raviks kasutatakse mitmeid ravimeid. Üheks võimaluseks on interferoonravimid, milleks on pegüleeritud interferoon. See ravim toimib immuunsüsteemi stimuleerivalt ja viiruse kasvu (paljunemist) pärssivalt. Teist tüüpi ravimeid nimetatakse viirusevastasteks ravimiteks (nt lamivudiin või entekaviir). Need ravimid takistavad viiruse paljunemist. Ravi edukus sõltub kasutatavast ravimist ja B- hepatiidi viiruse tüübist. B-hepatiiti haigestunutele ei ole efektiivset spetsiifilist ravi, 85-90% haigestunutest paranevad 6 kuu jooksul, aga jõuetud ja alkoholitalumatus võivad kesta üle aasta. B-Hepatiidi vaktsineerimine Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik vaktsineerida, et nakatumist vältida. Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse:
annaabi.ee 
