veetis oma ülejäänud elu. Esimese maailmasõja eelsetel aastatel oli Barlach patriootlik ja entusiastlik sõja pooldaja, oodates sõjalt uut kunsti ajastut. 1915. aastal liitus ta vabatahtlikult armeega jalaväelasena. Pärast kolme kuud teenistust, kui ta vabastati, naasis ta koju patsifistina ja kõigutamatu sõja vastasena. Sõja õudus mõjutas ka kõiki ta järgnevaid töid. DEGENEREERUNUD KUNST Degenereerunud kunst on eestikeelne tõlge Saksa terminile entartete kunst, mis võeti kasutusele Natsi Saksamaal, kirjeldamaks praktiliselt kogu modernset kunsti. Kõik selline kunst oli Saksamaal keelatud kuna see olevat eba-saksalik. Kui Hitler ütles, et kunst peab teenima riiki, siis degenereerunud kunst on just sellise kunsti vastand.
Paljud neist allusid korraldusele ja sattusid nii Nõukogude armee ridadesse, päris paljud aga leidsid võimaluse mobilisatsioonist kõrvale hoida. 3.6.2. Džäss Eestis Saksa okupatsiooni ajal Ehkki augustis 1941 eksisteeris isegi Eesti Draamateatri (!) jazzorkester J. Pori 160 taktikepi all (Ojakäär 2003: 128), algasid Saksa okupatsiooni ajal džässmuusikute jaoks hoopis keerulisemad ajad – koos juudisoost heliloojate loomingu mängukeeluga oli ametlikult keelatud ka džäss kui entartete Musik (mandunud muusika). Selles suhtes oli restoranimuusikute elu pisut kergem – seda valdkonda oli keerulisem kontrollida ja seetõttu sai vahel sekka mängida mõnegi endale meelepärase loo (Ojakäär 2003: 279), kontsertide kavad tuli aga kirjalikult gestapole kinnita- miseks esitada (ibid., 292). Suur osa muusikuid leidis rakendust siis valitsevaks kontserdi- vormiks muutunud Bunter Abend (kireva kavaga) kontserdi truppides. Need olid midagi
of violence. The Soviets in 1949 deported more than 20,000 people to Siberia to fulfil 1 Reede 8 June 1990. their plans.1 This number has been disputed; Swedish sources have suggested 80,000 persons based on the asserted data from Soviet Estonia.2 Many prominent writers, artists, composers and other intellectuals were accused of bourgeois nationalism and formalism, a counterpart of the Nazi-German “entartete Kunst” (Degenerate Art). The re-evaluation of the whole body of Estonian literature, arts and culture of the Twentieth century had to be carried through. This repressive Soviet policy reached its peak in 1949-1950. As a result, the most noted authors and artists were either outlawed or expelled from the Soviet Estonian Writers’ Association and the Soviet Estonian Artists’ Union (Friedebert Tuglas, Betti Alver, Johannes
annaabi.ee 
